Kui olete võtnud suuna hollandi keele õppimisele, siis ootab teid ees põnev sõit! Üle 23 miljoni kõnelejaga kogu maailmas on hollandi keel fantastiline keel, mis tugevdab teie keelelist võimekust ja avardab silmaringi. Võib-olla olete kuulnud sosinaid hollandi keele grammatika keerukuse kohta, kuid ärge kartke! See artikkel on sõbralik algajale mõeldud juhend, mis tutvustab hollandi keele grammatikat meelelahutuslikul, kuid samas põhjalikul viisil.

1. Hollandi keele grammatika sammas: sõnade järjekord

Hollandi keele grammatika tugineb suuresti sõnade järjekorrale. Üldiselt järgib see “subjekt-verb-objekt” struktuuri, mis sarnaneb inglise keelele. Hollandi keelel on aga ainulaadne omadus: verbi teine (V2) sõnade järjekord. Lauses, kus on rohkem kui üks tegusõna, lükatakse teine verb lõpuni. Näiteks:

Inglise keel: Ma pean täna töötama.

Hollandi keeles: Ik moet vandaag werken. (sõna-sõnalt: “Ma pean täna tööle.”)

V2-sõnade järjekorra omandamine on hollandi keele grammatika õppimisel hädavajalik.

2. Tutvuge oma artiklitega

Hollandi keeles on kaks kindlat artiklit (“de” ja “het”) ja määramata artikkel (“een”). Kahe kindla artikli vahel valimine võib olla keeruline, ilma kindla reeglita, mida järgida. Algajana on parim viis nende õppimiseks praktika ja konteksti kaudu. Näiteks:

De man – Mees

Het meisje – Tüdruk

Een hond – koer

3. Hollandi konjugatsioonide tants

Nagu inglise keel, muudavad hollandi verbid vormi, et edastada pinget ja meeleolu. Hollandi keeles on verbi konjugatsioonide kolm peamist rühma: nõrgad verbid, tugevad verbid ja ebaregulaarsed verbid.

Nõrgad tegusõnad järgivad konjugatsiooni reegleid, muutes need üsna kergesti õppitavaks.

Näide (Present tense): Ik werk, jij werkt, hij/zij/u werkt, wij/jullie/zij werken

Tugevad tegusõnad hõlmavad vokaalimuutusi, mis sageli viivad õppijad neid individuaalselt meelde jätma.

Näide (olevik): Ik zing, jij zingt, hij/zij/u zingt, wij/jullie/zij zingen

Ebaregulaarsed verbid, nagu nimigi ütleb, ei järgi mingit kindlat käändemustrit ja neid tuleb õppida iseseisvalt.

Näide (Olevik): Ik ben, jij bent, hij/zij/u is, wij/jullie/zij zijn

4. Asesõnade elegants

Hollandi grammatika asesõnad asendavad nimisõnu ja on olulised teie kõne dünaamilisemaks ja sujuvamaks muutmiseks. On isiklikke asesõnu, omastavaid asesõnu, demonstreerivaid asesõnu ja refleksiivseid asesõnu. Algajana on isiklike ja omastavate asesõnade mõistmine ülioluline.

Isikulised asesõnad: ik (I), jij/je (sina), hij/zij/ze (ta/ta), wij/we (meie), jullie (te kõik), zij/ze (nad)

Omastavad asesõnad: mijn (minu), jouw/je (ur), zijn/haar (tema), ons/onze (meie), jullie (sinu), hun/kana (nende)

5. Juhtumid mitte enam (enamasti)

Erinevalt saksa keelest ei kasuta hollandi keel igapäevaelus enam juhtumisüsteemi, pakkudes mõningast leevendust keelelistele teetõketele. Erandiks on vaid hollandi keele variandid “kes” ja “kellele” (vastavalt wie ja wie) ning mõned fikseeritud väljendid (näiteks te allen tijde, mis tähendab “igal ajal”).

Palju õnne! Olete astunud esimesed sammud hollandi keele grammatika omandamiseks. Pidage meeles, et harjutamine on võti, seega ärge kartke süveneda, suhelda emakeelekõnelejatega ja luua tugev alus. Veel succes! (Õnn kaasa!)