1. Ma arvan, et ta *tuleb* homme kooli. (Verbin tulema preesens, 3. persoona)
2. Kui sa *oled* valmis, võime hakata sööma. (Verb ”olema” preesens, 2. persoona)
3. Me läksime koju, sest ilm *oli* halb. (Verb ”olema” minevik, 3. persoona)
4. Ta ütles, et ta *on* juba lõpetanud töö. (Verb ”olema” preesens, 3. persoona)
5. Kui ma *nägin* teda, oli ta rõõmus. (Verb ”nägema” minevik, 1. persoona)
6. Ma loodan, et sa *tule* peole. (Verbi tulema käskiv kõneviis)
7. Kui ilm *paraneb*, läheme jalutama. (Verb ”paranema” preesens, 3. persoona)
8. Ta ei tulnud, sest ta *magas* kaua. (Verb ”magama” minevik, 3. persoona)
9. Kui sa *oled* väsinud, võid puhata. (Verb ”olema” preesens, 2. persoona)
10. Ma arvan, et see *on* hea idee. (Verb ”olema” preesens, 3. persoona)

1. Kuigi ta *töötas* kõvasti, ei saanud ta üle tähtajast. (Verb ”töötama” minevik, 3. persoona)
2. Kui sa *oled* lõpetanud, anna mulle teada. (Verb ”olema” preesens, 2. persoona)
3. Meie läheme vette, kui ilm *on* soe. (Verb ”olema” preesens, 3. persoona)
4. Ta ütles, et ta *sõidab* homme Tallinna. (Verb ”sõitma” preesens, 3. persoona)
5. Kui ma *saab* selle töö tehtud, tunnen end hästi. (Verb ”saama” preesens, 1. persoona)
6. Ma arvan, et ta *jookseb* kiiresti. (Verb ”jooksma” preesens, 3. persoona)
7. Kui ta *tuli*, olime juba söönud. (Verb ”tulema” minevik, 3. persoona)
8. Kui sa *tahad*, võid minuga kaasa tulla. (Verb ”tahtma” preesens, 2. persoona)
9. Kui ilm *halb*, jääme koju. (Verb ”olema” preesens, 3. persoona; vihje: konditsionaal)
10. Ta ütles, et ta *teeb* oma parima. (Verb ”tegema” preesens, 3. persoona)