Mis on Indirekte Rede saksa keeles?

Indirekte Rede ehk kaudne kõne on viis, kuidas vahendatakse kellegi teise öeldut või mõtteid, ilma et toodaks otsest tsitaati. Eesti keeles vastab sellele kaudne kõne või ümberjutustus. Saksa keeles on Indirekte Rede kasutamisel selged grammatilised reeglid, mis erinevad otsesest kõnest (direkte Rede).

Näide:

• Otsene kõne: Er sagt: „Ich komme morgen.“
• Kaudne kõne: Er sagt, dass er morgen komme.

Indirekte Rede kasutatakse peamiselt järgmistes olukordades:

• Uudistes ja ametlikes tekstides
• Akadeemilistes kirjutistes
• Raportites, aruannetes
• Jutustamisel, kui vahendatakse kellegi teise ütlusi

Kuidas moodustatakse Indirekte Rede saksa keeles?

Indirekte Rede moodustamine saksa keeles põhineb enamasti Konjunktiv I (konjunktiiv I) kasutamisel, kuid mõnikord kasutatakse ka Konjunktiv II (konjunktiiv II), eriti kui Konjunktiv I vorm langeb kokku kindla kõneviisi ehk indikatiivi vormiga.

Konjunktiv I kasutamine

Konjunktiv I on Indirekte Rede peamine kõneviis. Selle moodustamiseks kasutatakse verbi tüve ja erilõppe.

Konjunktiv I lõppude tabel (näide: verb “sein”):

Isik	Konjunktiv I
ich	sei
du	seiest
er/sie/es	sei
wir	seien
ihr	seiet
sie/Sie	seien

Näide:
Er sagt, er sei krank. (Ta ütleb, et ta on haige.)

Konjunktiv II kasutamine

Kui Konjunktiv I vorm langeb kokku indikatiivi vormiga, kasutatakse segaduse vältimiseks Konjunktiv II vormi.

Näide:
Er sagt, sie hätten das Haus gekauft. (Ta ütleb, et nad oleksid maja ostnud.)

Indirekte Rede alustamine

Indirekte Rede algab tavaliselt pealausena, millele järgneb dass-lause või lihtsalt kõrvallause ilma dass’ita:

• Pealausena: Er sagt, …
• Dass-lausega: Er sagt, dass …
• Ilma dass’ita: Er sagt, er komme morgen.

Indirekte Rede ja lausetüübid

Erinevat tüüpi laused (väitlaused, küsilaused, käsklaused) nõuavad Indirekte Rede puhul erinevat käsitlust.

Väitlaused (Aussagesätze)

Väitlausete puhul kasutatakse tihti Konjunktiv I vormi. Kui lauses on dass, tuleb kõrvallause sõnajärjestus.

Näide:
Sie sagt, sie habe keine Zeit. (Ta ütleb, et tal pole aega.)

Küsilaused (Fragesätze)

Kui algne küsimus on otsene, muudetakse see kaudses kõnes kas kaudseks küsimuseks või ümber sõnastatud kõrvallauseks.

• Kas-küsimused (ja/ei): kasutusel kas-sõna “ob”
• W-küsimused (kes, mis, kus, jne): kasutatakse sama küsimussõna

Näited:

• Er fragt: „Kommst du morgen?“ → Er fragt, ob ich morgen komme.
• Sie fragt: „Wann beginnt der Kurs?“ → Sie fragt, wann der Kurs beginne.

Käsklause (Imperativ) Indirekte Rede’s

Käsklause ümberjutustamisel kasutatakse enamasti “sollen” või “mögen” konjunktiivis.

Näide:
Er sagt: „Komm sofort!“ → Er sagt, ich solle sofort kommen.

Ajavormid Indirekte Rede’s

Indirekte Rede’s tuleb arvestada ka ajavormide (Tempora) teisendamisega.

• Praegu: Ich gehe. → Er sagt, er gehe.
• Minevik: Ich bin gegangen. → Er sagt, er sei gegangen.
• Tulevik: Ich werde gehen. → Er sagt, er werde gehen.

Kui pealause on minevikus, nihkuvad ka ajavormid vastavalt (sündmuste järjekord tuleb esile tuua):

• Perfekt → Plusquamperfekt
• Präsens → Präteritum (vajadusel)

Olulised reeglid ja tüüpilised vead

Indirekte Rede korrektseks kasutamiseks on oluline tähele panna järgmisi reegleid:

• Isikute vahetus: Kaudses kõnes vahetatakse isikud vastavalt kontekstile (nt “ich” → “er/sie”).
• Verbivormide täpne kasutus: Jälgi alati, kas kasutad Konjunktiv I või vajadusel Konjunktiv II.
• Sõnajärjestus: Kõrvallause sõnajärjestus (verb lause lõpus).
• Konteksti selgus: Kelle ütlust vahendatakse? Kelle seisukohast?

Tüüpilised vead:

• Indikatiivi kasutamine asemel, kui oleks vaja konjunktiivi
• Isikute segi ajamine lauses
• Sõnajärje rikkumine kõrvallause puhul

Indirekte Rede praktilised näited ja harjutused

Selleks, et Indirekte Rede’d paremini mõista, on oluline seda praktiseerida. Siin mõned näited ja ülesanded:

Ümberjutusta järgmised otsesed kõned kaudses kõnes:

• Maria sagt: „Ich lerne Deutsch.“
• Paul fragt: „Kommst du heute?“
• Lehrer sagt: „Schreibt die Hausaufgaben!“

Lahendused:

• Maria sagt, sie lerne Deutsch.
• Paul fragt, ob ich heute komme.
• Der Lehrer sagt, wir sollten die Hausaufgaben schreiben.

Nõuanded Indirekte Rede õppimiseks

Indirekte Rede õppimine võib tunduda alguses keeruline, kuid regulaarne harjutamine ja õige metoodika muudavad selle lihtsamaks. Soovitused:

• Õpi Konjunktiv I ja II tüüpvormid pähe.
• Praktiseeri lause ümberkujundamist otsesest kõnest kaudsesse kõnesse.
• Kuula ja loe saksa keelt, eriti uudiseid ja ametlikke tekste, et harjuda Indirekte Rede kasutusega.
• Kasuta interaktiivseid keeleõppe platvorme, nagu Talkpal, et saada vahetut tagasisidet ja rohkem harjutusvõimalusi.

Indirekte Rede tähtsus saksa keele oskuses

Indirekte Rede on võtmetähtsusega, kui soovid:

• Vahendada informatsiooni korrektselt ja ametlikult
• Kirjutada akadeemilisi või ametlikke tekste
• Olla edukas eksamitel (nt Goethe, Telc, TestDaF)
• Saada saksa keele kasutajate seas arusaadavaks ja usaldusväärseks suhtlejaks

Selle omandamine on oluline samm eduka keelekasutuse suunas.

Kokkuvõte

Indirekte Rede saksa keele grammatikas on oluline teema, mis võimaldab sul täpsemalt ja korrektsemalt vahendada teiste ütlusi või mõtteid. See nõuab Konjunktiv I ja II vormide tundmist, tähelepanelikkust isikute ja ajavormide kasutamisel ning sõnajärje valdamist. Harjutamine, tekstide lugemine ning interaktiivsed õppemeetodid, näiteks Talkpal platvorm, aitavad sul selle teema kiiresti ja efektiivselt selgeks saada. Indirekte Rede oskus avab tee paremale suhtlemisele, arusaamisele ja edule saksa keele õpingutes.