Exercício 1: Uso de conjunções em frases complexas
1. Ma lähen poodi, sest ma *vajan* leiba. (Use “vajan” para indicar necessidade).
2. Kui sa tuled, siis me *saame* koos süüa. (Verbo “saama” no presente para possibilidade).
3. Ta jäi koju, kuna ta *oli* haige. (Verbo “olema” no passado para condição).
4. Ma ootan, kuni sa *tulevad*. (Verbo “tulema” no presente para ação futura).
5. Enne kui me alustame, me *kontrollime* kõik asjad üle. (Verbo “kontrollima” no presente).
6. Kui ilm on ilus, me *mängime* pargis. (Verbo “mängima” no presente para condição).
7. Ta ei tulnud, sest ta *unustas*. (Verbo “unustama” no passado para motivo).
8. Kui ma olin noorem, ma *õppisin* palju. (Verbo “õppima” no passado).
9. Me läheme kinno, kui film *algab*. (Verbo “algama” no presente para condição).
10. Ta räägib, kuigi ta *on* väsinud. (Verbo “olema” no presente para contraste).
2. Kui sa tuled, siis me *saame* koos süüa. (Verbo “saama” no presente para possibilidade).
3. Ta jäi koju, kuna ta *oli* haige. (Verbo “olema” no passado para condição).
4. Ma ootan, kuni sa *tulevad*. (Verbo “tulema” no presente para ação futura).
5. Enne kui me alustame, me *kontrollime* kõik asjad üle. (Verbo “kontrollima” no presente).
6. Kui ilm on ilus, me *mängime* pargis. (Verbo “mängima” no presente para condição).
7. Ta ei tulnud, sest ta *unustas*. (Verbo “unustama” no passado para motivo).
8. Kui ma olin noorem, ma *õppisin* palju. (Verbo “õppima” no passado).
9. Me läheme kinno, kui film *algab*. (Verbo “algama” no presente para condição).
10. Ta räägib, kuigi ta *on* väsinud. (Verbo “olema” no presente para contraste).
Exercício 2: Construção de orações subordinadas com tempos verbais
1. Ma tean, et ta *tuleb* homme. (Verbo “tulema” no presente para certeza).
2. Ta ütles, et ta *oli* varem seal. (Verbo “olema” no minevikus).
3. Me loodame, et ilm *paraneb*. (Verbo “paranema” no tulevikus).
4. Ta usub, et me *saame* hakkama. (Verbo “saama” no olevikus para possibilidade).
5. Ma arvan, et see *on* hea idee. (Verbo “olema” no olevikus para opinião).
6. Nad väidavad, et nad *töötasid* hilja. (Verbo “töötama” minevikus).
7. Kui sa tead, et ta *on* kodus, helista talle. (Verbo “olema” olevikus).
8. Ta ütleb, et ta *tuleb* hiljem. (Verbo “tulema” olevikus).
9. Ma usun, et me *võidame* mängu. (Verbo “võitma” tulevikus).
10. Ta mõtleb, et ta *peab* õppima rohkem. (Verbo “pidama” olevikus para obrigação).
2. Ta ütles, et ta *oli* varem seal. (Verbo “olema” no minevikus).
3. Me loodame, et ilm *paraneb*. (Verbo “paranema” no tulevikus).
4. Ta usub, et me *saame* hakkama. (Verbo “saama” no olevikus para possibilidade).
5. Ma arvan, et see *on* hea idee. (Verbo “olema” no olevikus para opinião).
6. Nad väidavad, et nad *töötasid* hilja. (Verbo “töötama” minevikus).
7. Kui sa tead, et ta *on* kodus, helista talle. (Verbo “olema” olevikus).
8. Ta ütleb, et ta *tuleb* hiljem. (Verbo “tulema” olevikus).
9. Ma usun, et me *võidame* mängu. (Verbo “võitma” tulevikus).
10. Ta mõtleb, et ta *peab* õppima rohkem. (Verbo “pidama” olevikus para obrigação).
