1. Ce livre est à moi, c’est *le mien* (omastav asesõna, mis asendab “minu raamat”).
2. Voici ta voiture, et voilà *la tienne* (omastav asesõna, mis asendab “sinu auto”).
3. Il a perdu son stylo, mais j’ai *le mien* (omastav asesõna, mis asendab “minu pliiats”).
4. Marie a une maison, mais nous avons *la nôtre* (omastav asesõna, mis asendab “meie maja”).
5. Vous cherchez vos clés? Non, ce sont *les leurs* (omastav asesõna, mis asendab “nende võtmed”).
6. Elle adore son chat, mais moi, je préfère *le mien* (omastav asesõna, mis asendab “minu kass”).
7. Paul et toi avez des idées différentes; la tienne est meilleure que *la mienne* (omastav asesõna, mis asendab “minu idee”).
8. Nous avons des questions, mais *les leurs* sont plus compliquées (omastav asesõna, mis asendab “nende küsimused”).
9. Tu as vu ma nouvelle robe? Non, mais j’ai vu *la tienne* (omastav asesõna, mis asendab “sinu kleit”).
10. Ils ont fini leur travail, et nous avons fini *le nôtre* (omastav asesõna, mis asendab “meie töö”).

1. C’est *mon* chien, il est très gentil (omastav määrsõna, mis näitab kuuluvust ühele isikule, ainsus, ms).
2. Tu as perdu *ta* clé, elle est sur la table (omastav määrsõna, ainsus, ns, ühele isikule kuuluv).
3. Nous aimons *nos* vacances à la mer (omastav määrsõna, mitmus, meile kuuluv).
4. Ils ont vendu *leur* voiture hier (omastav määrsõna, ainsus, neile kuuluv).
5. Elle cherche *sa* robe rouge (omastav määrsõna, ainsus, ns, talle kuuluv).
6. Vous avez oublié *vos* livres dans la classe (omastav määrsõna, mitmus, teile kuuluv).
7. J’ai fini *mon* travail tôt aujourd’hui (omastav määrsõna, ainsus, ms, mulle kuuluv).
8. Il a cassé *sa* fenêtre par accident (omastav määrsõna, ainsus, ns, talle kuuluv).
9. Nous avons vendu *nos* vélos la semaine dernière (omastav määrsõna, mitmus, meile kuuluv).
10. Elles ont invité *leur* professeur à la fête (omastav määrsõna, ainsus, ms, neile kuuluv).