Clauses nominales Prantsuse keele grammatika harjutused

1. Je sais que tu *viens* demain. (Tee kindlaks, mis vormis on verb „venir“ siin, see on olevikuvorm.)
2. Il pense que nous *partirons* bientôt. (Tulevikuvorm verbist „partir“.)
3. Elle croit que le film *est* intéressant. (Olevikuvorm verbist „être“.)
4. Nous espérons que vous *avez* compris. (Olevikuvorm verbist „avoir“.)
5. Je demande si tu *peux* m’aider. (Võime, lubadus – verb „pouvoir“ olevikuvorm.)
6. Il faut que tu *finisses* ton travail. (Alamlausel olev verb, mis väljendab kohustust, subjunktiiv.)
7. Je doute que cela *soit* vrai. (Kahtlus, seega subjunktiiv verbist „être“.)
8. Elle sait que nous *avons* un problème. (Olevikuvorm verbist „avoir“.)
9. Il est important que tu *fasses* attention. (Subjunktiiv verbist „faire“.)
10. Je pense que vous *êtes* prêts. (Olevikuvorm verbist „être“.)

1. Je veux que tu *saches* la vérité. (Soov, seega subjunktiiv verbist „savoir“.)
2. Il est certain que nous *partons* aujourd’hui. (Kindlus, indikatiiv verbist „partir“.)
3. Je ne pense pas que elle *vienne* ce soir. (Eitus ja kahtlus, subjunktiiv verbist „venir“.)
4. Il semble que tu *as* raison. (Võimalik kindlus, indikatiiv verbist „avoir“.)
5. Il faut que je *finisse* mes devoirs. (Kohustus, subjunktiiv verbist „finir“.)
6. Je crois que vous *êtes* gentils. (Usaldus, indikatiiv verbist „être“.)
7. Je doute que nous *puissions* réussir. (Kahtlus, subjunktiiv verbist „pouvoir“.)
8. Il est évident que tu *connais* la réponse. (Selgus, indikatiiv verbist „connaître“.)
9. Je souhaite que tu *sois* heureux. (Soov, subjunktiiv verbist „être“.)
10. Il est probable que nous *allons* partir demain. (Tõenäosus, indikatiiv verbist „aller“.)