Mis on artiklid prantsuse grammatikas?

Prantsuse keeles kasutatakse artikleid nimisõnade ees, et täpsustada nende tähendust või määratlust. Artiklid jagunevad kolme põhikategooriasse:

• Määravad artiklid (les articles définis)
• Määramata artiklid (les articles indéfinis)
• Osastavad artiklid (les articles partitifs)

Iga artiklitüüp täidab kindlat rolli ning nende õigel kasutamisel on oluline osa prantsuse keele grammatika valdamisel.

Määravad artiklid (Les articles définis)

Määravad artiklid viitavad konkreetsele, juba teadaolevale või eelnevalt mainitud nimisõnale. Eesti keeles vastavad neile sõnad “see”, “see konkreetne” või lihtsalt kindel nimisõna.

Põhivormid

• le – kasutatakse meessoost ainsuses (nt le livre – raamat)
• la – kasutatakse naissoost ainsuses (nt la maison – maja)
• l’ – kasutatakse nii mees- kui naissoost ainsuses, kui nimisõna algab täishäälikuga või h-ga (nt l’ami – sõber, l’histoire – ajalugu)
• les – kasutatakse mõlemas soost mitmuses (nt les enfants – lapsed)

Kasutusreeglid

• Kasutatakse, kui räägitakse konkreetsest esemest, isikust või nähtusest.
• Kasutatakse üldistuste puhul (nt Les chiens sont fidèles – Koerad on ustavad).
• Kasutatakse meeldimise või mitte-meeldimise väljendamisel teatud tegusõnadega (nt J’aime le chocolat – Mulle meeldib šokolaad).

Erandid ja erijuhud

• Määravat artiklit kasutatakse alati riikide ja geograafiliste nimede ees, välja arvatud mõned linnad (nt la France, le Canada, kuid Paris, Tokyo).
• Kasutatakse kellaaegade, nädalapäevade ja aastaaegade ees (nt le lundi – esmaspäeval, l’été – suvel).
• Kui nimisõna on unikaalne või ainulaadne, kasutatakse alati määravat artiklit (nt le soleil – päike, la lune – kuu).

Määramata artiklid (Les articles indéfinis)

Määramata artiklid viitavad millelegi mittespetsiifilisele, üldisele või esmakordselt mainitavale nimisõnale. Eesti keeles vastavad neile sõnad “üks”, “mingi”, “mõni”.

Põhivormid

• un – meessoost ainsuses (nt un livre – üks raamat)
• une – naissoost ainsuses (nt une pomme – üks õun)
• des – mõlemas soost mitmuses (nt des enfants – mõned lapsed, lapsed üldiselt)

Kasutusreeglid

• Kasutatakse, kui räägitakse millestki esmakordselt või üldiselt.
• Kasutatakse, kui nimisõna pole eelnevalt täpsustatud.
• Mitmuse vorm des osutab määramatule kogusele või mitmele üksusele.

Erandid ja tähelepanekud

• Pärast eitust (ne… pas) muutub määramata artikkel un/une/des tihti de’ks (nt Je n’ai pas de livre – Mul ei ole raamatut).
• Mõned väljendid ja tegusõnad nõuavad spetsiifilist artikli kasutust sõltumata määratlusest.

Osastavad artiklid (Les articles partitifs)

Osastavad artiklid väljendavad osa mingist tervikust või määramatut hulka. Eesti keeles vastavad neile enamasti sõnad “mingi”, “natuke”, “veidi”.

Põhivormid

• du – meessoost ainsuses (nt du pain – natuke leiba)
• de la – naissoost ainsuses (nt de la confiture – natuke moosi)
• de l’ – kasutatakse ainsuses, kui nimisõna algab täishäälikuga või h-ga (nt de l’eau – vett)
• des – mitmuses (nt des fruits – mõned puuviljad)

Kasutusreeglid

• Kasutatakse loendamatu või määramatu hulga puhul.
• Kasutatakse abstraktsete mõistete või ainete puhul, mida ei saa lugeda (nt du temps – aega, de la patience – kannatlikkust).
• Eituses asendub osastav artikkel sageli de’ga (nt Je ne veux pas de pain – Ma ei taha leiba).

Artiklite puudumine prantsuse keeles

Kuigi artiklid on prantsuse keeles väga olulised, leidub olukordi, kus artikleid ei kasutata:

• Nimisõnade ees, millel on loendav tähendus pärast sans (ilma) (nt sans argent – ilma rahata).
• Tiitlite, ametinimetuste või rahvuste puhul pärast tegusõna être (nt Il est médecin – Ta on arst).
• Mõnede loetelude ja fraaside puhul, eriti reklaamides või pealkirjades.

Artiklite kokkutõmbed ja liitumised

Prantsuse keeles toimuvad artiklite ja eessõnade vahel mitmed kokkutõmbed:

• à + le = au (nt au cinéma – kinos)
• à + les = aux (nt aux enfants – lastele)
• de + le = du (nt du pain – leiba)
• de + les = des (nt des amis – sõpru)

Naissoost la artikli ees kokkutõmbeid ei toimu (à la, de la).

Praktilised näpunäited prantsuse artiklite õppimiseks

Artiklite õige kasutamine nõuab harjutamist ja teadlikkust nende rollist lauses. Siin on mõned soovitused:

• Õpi nimisõnad alati koos nende artikliga, et kinnistada soole ja õiget kasutust.
• Kasuta keeleõppe rakendusi nagu Talkpal, mis pakuvad interaktiivseid harjutusi artiklite kasutamiseks.
• Koosta nimekirju sagedamini kasutatavatest nimisõnadest ja nende artiklitest.
• Loe prantsuskeelseid tekste ja pööra tähelepanu sellele, kuidas artikleid kasutatakse erinevates kontekstides.
• Praktiseeri kirjutamist ja rääkimist, kasutades erinevaid artikli tüüpe lausetes.

Levinumad vead prantsuse artiklite kasutamisel

Prantsuse keelt õppides esineb sageli järgmisi vigu:

• Artikli ära jätmine, eriti kui eesti keeles artiklit pole.
• Vale artikli valimine, kuna nimisõna sugu pole õigesti meelde jäänud.
• Osastava ja määramata artikli segiajamine.
• Kokkutõmmete mittearvestamine (nt kirjutatakse à le asemel au).

Vigade vältimiseks on oluline järjepidevalt harjutada ja vajadusel kasutada õppeplatvorme nagu Talkpal.

Korduma kippuvad küsimused prantsuse artiklite kohta

Kuidas teada, millal kasutada määravat, määramata või osastavat artiklit?

• Määravat artiklit kasuta, kui räägid millestki konkreetsest või juba teada olevast.
• Määramata artiklit kasuta, kui räägid millestki üldisest, esmakordselt mainitavast või mittespetsiifilisest.
• Osastavat artiklit kasuta siis, kui mõtled osa mingist tervikust või loendamatust ainehulgast.

Kuidas õppida nimisõnade sugu koos artiklitega?

• Õpi nimisõnu alati koos artikliga (nt le fromage, la table).
• Kasuta mnemoonilisi võtteid või värvikoodidega märkmekaarti.
• Praktiseeri regulaarselt, näiteks Talkpali rakenduses.

Kokkuvõte: Artiklid prantsuse grammatikas – võtmetähtsusega osa keelevaldamisest

Artiklid prantsuse grammatikas on olulised, et laused oleksid täpsed, loetavad ja arusaadavad. Kuigi alguses võib tunduda, et reegleid ja erandeid on palju, muutub artiklite kasutamine harjutamisega loomulikuks. Õppides nimisõnu alati koos artiklitega ning kasutades kaasaegseid keeleõppe vahendeid nagu Talkpal, suudad kiiresti eristada määravat, määramatut ja osastavat artiklit ning vältida levinumaid vigu. Pane rõhku järjepidevale harjutamisele ja varsti on prantsuse artiklid sinu jaoks sama loogilised kui emakeeles!