Mis on Konditionalsätze?

Konditionalsätze ehk tingimuslaused on lausetüübid, mis väljendavad olukorda, kus mingi tegevuse või sündmuse toimumine sõltub mingist tingimusest. Saksa keeles moodustatakse konditionalsätze tavaliselt sidesõnadega „wenn“ (kui), „falls“ (juhul kui), harvemini ka „sofern“ (kui, tingimusel et). Neid kasutatakse nii igapäevases kui ametlikus keeles erinevate võimalike või kujuteldavate olukordade kirjeldamiseks.

Konditionalsätze võib jagada kolme põhitüüpi, sõltuvalt sellest, kas olukord on reaalne, võimalik või kujuteldav. Iga tüüp kasutab erinevaid ajavorme ja struktuure, mida käsitleme alljärgnevalt põhjalikumalt.

Konditionaallausete põhistruktuur

Konditionaallaused koosnevad kahest osast:

• Tingimuslauses (Konditionalsatz): väljendab tingimust, tavaliselt algab sidesõnadega „wenn“, „falls“ või „sofern“.
• Põhilauses (Hauptsatz): väljendab tulemust või tagajärge, mis järgneb tingimuse täitumisel.

Näiteks:
Wenn es morgen regnet, bleiben wir kodus.
(Kui homme sajab vihma, jääme me koju.)

Tingimuslause võib asuda nii lause alguses kui ka lõpus. Kui see on alguses, järgneb sellele koma.

Konditionaallausete tüübid saksa keeles

I tüüp: Reaalsed või tõenäolised olukorrad (Gegenwart/Futur – reaalne tingimus)

Seda tüüpi kasutatakse olukordades, mis on võimalikud ja reaalsed. Tingimuslauses kasutatakse olevikku (Präsens), põhilauses samuti olevikku või tulevikku (Futur I).

Näide:
Wenn du willst, gehen wir ins Kino.
(Kui sa tahad, läheme kinno.)

Struktuur:

• Tingimuslause: wenn + subjekt + verb (Präsens)
• Põhilause: subjekt + verb (Präsens või Futur I)

Teisi sidesõnu:

• Falls du Zeit hast, komm vorbei. (Juhul kui sul on aega, tule läbi.)

II tüüp: Ebareaalsed, kuid kujuteldavad olukorrad olevikus või tulevikus (Irreale Bedingung – Gegenwart/Futur)

Seda tüüpi kasutatakse olukordades, mis on ebatõenäolised või kujuteldavad. Tingimuslauses kasutatakse konjunktiivi II (Konjunktiv II), mis väljendab hüpoteetilisust.

Näide:
Wenn ich mehr Zeit hätte, würde ich rohkem lugeda.
(Kui mul oleks rohkem aega, loeksin rohkem.)

Struktuur:

• Tingimuslause: wenn + subjekt + verb (Konjunktiv II)
• Põhilause: subjekt + würde + Infinitiv või Konjunktiv II

Olulised verbivormid:

• hätte (oleks, omama)
• wäre (oleks, olema)
• könnte (võiks, saaks)

III tüüp: Ebareaalsed olukorrad minevikus (Irreale Bedingung – Vergangenheit)

Seda tüüpi kasutatakse olukordades, mis oleksid võinud minevikus juhtuda, kuid tegelikult ei juhtunud. Tingimuslauses kasutatakse Konjunktiv II Perfekt, põhilauses samuti.

Näide:
Wenn du gestern gekommen wärst, hätten wir sind näinud.
(Kui sa oleksid eile tulnud, oleksime kohtunud.)

Struktuur:

• Tingimuslause: wenn + subjekt + oleks + Partizip II
• Põhilause: subjekt + oleks + Partizip II

Kõige olulisemad sidesõnad ja nende kasutamine

Saksa keeles kasutatakse tingimuslausete moodustamiseks peamiselt järgmisi sidesõnu:

• wenn – kasutatakse kõige sagedamini, nii reaalsete kui ebareaalsete olukordade puhul.
• falls – ametlikum, rõhutab võimalikkust.
• sofern – ametlik, rõhutab tugevalt tingimuse täitumist.

Näited:

• Sofern es nicht regnet, grillen wir im Garten. (Kui vihma ei saja, grillime aias.)
• Falls du Hilfe brauchst, ruf mind. (Juhul kui vajad abi, helista mulle.)

Konditionaallaused ilma sidesõnata

Mõnikord kasutatakse saksa keeles tingimuslausete moodustamiseks inversiooni ehk pööratud sõnajärge ilma sidesõnata.

Näide:
Hätte ich Zeit, käme ma kindlasti.
(Oleks mul aega, tuleksin kindlasti.)

See stiil on sagedasem kirjanduses ja ametlikes tekstides.

Konditionaallausete kasutamine igapäevases keeles

Tingimuslaused on igapäevases saksa keeles väga levinud. Neid kasutatakse:

• Soovituste andmisel: Wenn du müde bist, geh varem magama.
• Hoiatuste ja nõuannete puhul: Wenn du zu schnell sõidad, saad trahvi.
• Hüpoteetiliste olukordade kirjeldamisel: Wenn ich im Lotto võidaksin, reisiksin ümber maailma.

Levinumad vead konditionaallausete moodustamisel

Saksa keele õppijad teevad tihti järgmisi vigu:

• Vale ajavormi kasutamine: Ebareaalses olukorras kasutatakse sageli ekslikult olevikku või lihtminevikku, kuigi õige on Konjunktiv II.
• Sõnajärje eksimused: Tingimuslause lõpus peab verb alati olema lause lõpus.
• Koma unustamine: Tingimus- ja põhilauset eraldab alati koma.
• Vale sidesõna valik: „Wenn“ asemel kasutatakse „als“ või „ob“, mis ei sobi tingimuslausesse.

Kuidas õppida konditionaallaused kiiresti selgeks?

Tingimuslausete õppimine nõuab harjutamist ja süsteemset lähenemist. Siin on mõned soovitused:

• Kasuta õppimiseks interaktiivseid platvorme nagu Talkpal, mis pakub harjutusi ja kiiret tagasisidet.
• Koosta ise näitelauseid igast tüübist ja harjuta nende tõlkimist.
• Korda regulaarselt Konjunktiv II ning Partizip II vorme.
• Kuula ja loe saksa keelt, et märgata tingimuslausete kasutust kontekstis.
• Kirjuta lühikesi tekste, kasutades erinevaid konditionaallausete tüüpe.

Konditionaallaused saksa keele eksamitel ja testides

Saksa keele eksamitel, eriti B1, B2 ja C1 tasemel, on konditionaallaused sageli osa kirjutamis- ja rääkimisülesannetest. Tüüpilised ülesanded võivad olla:

• Kirjuta kiri, milles annad nõu, kasutades tingimuslauset.
• Kirjelda, mis oleks juhtunud, kui mingi olukord oleks olnud teistsugune.
• Vastata küsimustele hüpoteetiliselt (nt: Was würdest du machen, wenn du viel Geld hättest?).

Seepärast on oluline, et õpilased oskaksid kõiki kolme tüüpi konditionaallauset õigesti moodustada.

Korduma kippuvad küsimused tingimuslausete kohta

• Kas „wenn“ ja „falls“ on alati asendatavad? – Enamasti jah, kuid „falls“ on ametlikum ja rõhutab võimalikkust.
• Kas Konjunktiv II vormid on alati vajalikud ebareaalsete olukordade puhul? – Jah, need on vajalikud, et eristada reaalseid ja ebareaalseid olukordi.
• Mida teha, kui Konjunktiv II vorm on haruldane? – Sellisel juhul kasutatakse „würde“ + Infinitiv vormi.

Kokkuvõte: Konditionalsätze saksa grammatikas

Konditionalsätze ehk tingimuslaused on saksa keele üks olulisemaid grammatilisi konstruktsioone, võimaldades väljendada tingimusi, võimalusi ja hüpoteetilisi olukordi nii olevikus, tulevikus kui minevikus. Õige struktuuri, ajavormide ja sidesõnade kasutamine on võtmetähtsusega, et vältida levinumaid vigu ning saavutada ladus ja korrektne väljendusoskus. Regulaarne harjutamine, eelkõige interaktiivsetel platvormidel nagu Talkpal, aitab kiiremini ja lõbusamalt omandada kõik vajalikud oskused. Jätka harjutamist, pane teadmised proovile ning peagi kasutad konditionalsätze saksa grammatikas enesekindlalt nii kirjalikus kui suulises keeles!